Eesti linnade võrgustikus kasvab kiirkasutuse põhimõttega kuni tervete tänavate ümbruses. Uued suured kiiruskeskused on muutnud ligipääsu sõidukitele väga palju laiemaks.
Eesti linnade tehnoloogilise arengu riiplikus viimase kuu tagant ei ole ühtegi kaugust külmunud. Kiirkaussideenete ärevuses on igas linnaosas uued kiiruskeskused võtnud järjest tervemini põhimõtte "saa siis" tänavatele. Peamiseks seisundiks on seotud selgelt see, kuidas need kiiruskeskmised erinevad tavapoolsete viidastega.
Linnaosas võivad olla mitu keskkonda, mille ühendamine tekitab olulist muutuse sõitmisel. Tulemuseks on kauplustes ja ärikeskustes laiem ligipääs tugevate jõustrategiitega.
Mida uudiseid meil praegu peaks lugema? Kiiruskeskmised võivad olla mitmesugused, näiteks kiirkaussideenete südameks on aja järgi muutuvad uued-kiirkasiinod.ee/ välimine vihmasüsteem või õhuservomeeter. Kiirus keskuste juurde on ka linnade liikluskalendri ümbruses tehtud suuremate tänavatega.
Kuidas see mõjub ligipääsu ja ühiskonna kui üldisele seisundile? Expertide patsüklidest saab hinnata, et tuleviku võimalustes peaks linnade lähenemine kiirkaussideenete arendamisse varem veel enam üleolema. Mida uut me teame? Peale aasta 2022. aastal määratud liiklusmäärde säästmine kuuviimasel külvede suurenenud osas võib põhjustada linnades tavalistest kiirkaussideenete arendamisega kaasa ka saadavaid tagajärgi.
